Keskuse ajalugu 1925. aastal, peale Nõmme kandmist kuurorite nimekirja, hakati tõsisemalt mõtlema ka supelbasseinide rajamisele. Plaane esitati mitmeid - nii kaaluti Pääsküla jõe juhtimist Nõmmele, basseinide rajamist jõe kääru, puurkaevude vee kasutamist basseinide täitmisel jne. Nõmme ettevõtja Johan Must pakkus välja oma kava - ehitada supelasutus Mustamäe nõlva alla kasutades looduslikke allikaid. Johan Must ostis vajalikud maad ning võis hakata plaanitut ellu viima. Töid alustati 1935ndal aastal majandusministeeriumist saadud 15 000 kroonise laenuga. Kompleksi esimene järk - üks 50-meetrine bassein, vee eelsoojendustiigid ja kohvikuhoone - valmisid juba järgmisel aastal. Keskuse pidulik avamine toimus üle 3 000 inimese osavõtul 16. augustil 1936. Seega kulus ideest teostuseni 11 aastat. Supelasutus oli rahva seas väga populaarne ning leidis aktiivset kasutamist nii nõmmelaste kui tallinlaste poolt. "Üks peapõhjusi oli, et kõik oli korralikult välja ehitatud. Iseäranis kohvikuhoone teiselt korruselt oli kaunis nautida loodust, eriti just päikese loojumisel õhtuti," kirjutab J. Must, kelle eesmärgiks oli supelasutuse ümbruses välja ehitada suurem puhkepark mitmesuguste lõbustuste ja mängude võimalustega. 1937-1938 valmisid teine bassein, riietusruumid, 10-meetrine hüppetorn ning luigetiik. Vaatamata sellele, et puudusid kogemused taoliste rajatiste projekteerimiseks, paistab tolleaegne Nõmme supelasutus silmateravmeeldete tehniliste lahendustega. Vajaliku temperatuuri saamiseks läbis Rõõmuallika vesi (maa seest väljudes on vee temperatuur ~6 kraadi) neli eelsoojendusbasseini, kusjuures vee pehmendamiseks ja hapnikusisalduse tõstmiseks oli rajatud kunstlikud kosed (kokku langes vesi kuuel korral). Puhtuse tagamiseks tõsteti veepind igal õhtul 10 cm võrra ja hommikul juhiti liigne vesi koos pealekerkinud sodiga ära. Tookord toimus täielik veevahetus 40-45 tunni jooksul. Supelasutuse basseinides viidi läbi nii Eesti meistrivõistlusi kui ka rahvusvahelisi jõuproove ujumises. Mitmed meistritiitlid viis Nõmmelt tulevane laulja Georg Ots, kes 1939 püstitas samas ka Eesti rekordi 800 meetri ujumises. Muutmaks asutust aastaringseks avati tolle aasta talvel siin liuväli ning harrastati talisuplust. Sõja aja tõttu kompleksi lõplikult valmis ehitada ei jõutudki. 05. märtsil 1941 tollase nimega Mustamäe supelasutus natsionaliseeriti. 1943. aasta talvel andsid sakslased Mustamäe supelasutuse J. Mustale tagasi, mida ta majandas kuni 1944. a. sügiseni. 1945. a. 30. novembril andis Tallinna Linna R.S.N. Täitevkomitee Mustamäe basseinid ühes hoonete ja vallasvaraga üle A.S.Ü. Kalev Tallinna Nõukogu esindajaile. Nõukogude võimu viljastavates tingimustes käis kogu keskuse seisukord alla. Üldine seisukord jättis väga kurva mulje. Kohviku olukord oli väga halb, sest ei tehtud õigel ajal remonti ja peagi ei olnud kohvik enam kasutamiskõlblik. Samuti hävisid kosed, risuga täitusid ühenduskraavid allikaga ja kuivasid eelsoojendustiigid. 27. septembril 1989.a. avati Mustamäe Spordikeskuses Ignar Fjuki poolt projekteeritud uus olmehoone. Hoones pakutakse majutust, suuskade/uiskude laenutust, pesemisvõimalust ja sauna. 1997ndal aastal anti Nõmme Spordikekeskus Spordiühing "Kalev" bilansist Nõmme Linnaosa Valitsuse bilanssi. Nüüd on Spordikeskuse territoorium hooldatud ning harrastajale pakutakse erinevaid võimalusi spordiga tegelemiseks. 2006ndal aastal avati renoveeritud basseinid, mis on vee eelsoojendamise võimalusega ning kvaliteetse veepuhastussüsteemiga. Ülevaates on kasutatud Johan Musta ja Leho Lõhmuse tekste. | 
